Jack Reacheri loo algus: Afäär (The Affair). Lee Childi kullafond.

Facebook
Twitter
LinkedIn

Jack Reacher tegelasena on mind paelunud juba aastaid, alates Lee Childi raamatust \”Üks Lask\”, mis mulle poolkogemata kätte sattus ja millest Hollywood paar aastat hiljem Tom Cruisega numiosas ka filmi tegi. Suurepärasest raamatust sai keskpärane film, aga Lee Child oli Jack reacheri karakteriga mind võrku püüdnud. Ilma naljata, ma olin lummatud ja mõtlesin, miks kuradi pärast ma sõjakooli ei läinud.

Tegelikult ma seda otsust ei kahetse – saangi Reacheri käest tema seiklustel sõjalisi nippe õppida. Lee Child, Sa oled loonud karakteri, kellesse on raske mitte armuda. \”Afääril\” on oluline osa Jack Reacheri kujunemisloos isepäiseks seiklejaks.

Mind kõnetab väga, kui ameerikalik ja ehe Jack Reacheri raamatute kaanepilt alati on.

Jack Reacher kui uue aja MacGyver

Mäletan, kuidas ma nooremana olin lummatud MacGyveri seriaalist ja Richar Dean Andersonist, kes seal nimiosana meeletult tarka ja nutikat seiklejat, omamoodi mässajat ja vaba hinge, mängis. MacGyver pani meie ajastu (s.o 90 algus) noori nutikamalt mõtlema on minu väide. Ja päris kindlasti olin ma noorena temasse meeletult armunud nagu ehk kõik telerivaatajad.

Jack Reacheril tundub olema sama võlu. Minu jaoks ongi ta natukene nagu uue aja MacGyver – ehk grammikene tugevam. Ehk oluliselt militaarsem (jah, ka mina tean nüüd, mis on Beretta). Ja ehk omamoodi JamesBondilikum – kõik tema raamatud leiavad ka romantilise nüansi. Ja läbi raamatukaane just selline nagu mina teda näha tahan. Teisisõnu Jack Reacher sobib rohkem tänapäeva ja tema lood on lummavad – kord raamat käes, saab selle käest panna vaid siis, kui viimasel leheküljel Lõpp terendab. \”Afäär\” aga on alles kõige algus.

 

 

 

 

 

 

 

Võimatu käest panna. Juba 48 peatükk!

Mõrv Mississippi kolkalinnas – kogu loo stardilävepak

Lee Child on minu jaoks põnevuseKirjanik suure \”K\”-ga. Armastan Skandinaavia krimkasid (viimati lugesin nt Kepleri \”Peegelmeest\”), Dan Browni mõtteid ja lemmikuid on veel, kuid ilmselt on Lee Child kirjanik, kelle erinevaid raamatuid ma reaalselt kõige rohkem lugenud olen. Eranditult kõik nad on Jack Reacheri põnevikud ja nende hulk jääb täna ca 20 kanti.

\”Afäär\” annab Jack Reacheri loole lävepaku Mississipi suvalisest kolkalinnast Pentagonini Washingtonis välja ja mõnes mõttes kõigeks järgnevaks, mis toimub, ainese. Raamatust selguvad, missugused on Reacheri motiivid ja väärtushinnangud ja kuidas ta neid oma tegevuses väljendub. Ülesehitus on lihtne: on ausaid inimesi, on väärituid tõpraid, on võimuahneid positsiooniga inimesi. Ja on Jack Reacher – omamoodi korralooja, kelle nimi ei ütle midagi, kuid kelle teod räägivad iseenda eest. Ei, ta pole kukupai, aga ta teab, mille eest seisab ning vajadusel oma elu hinnaga. \”Afäär\” annab juba minu jaoks tuttavale Jack Reacheri karakterile selged motiivid ja tema rändajast Nipernaadi olemuse. Siit saab Reacheri lugu ametlikult alguse – Mississipi pärapõrgus ühes väikelinnas, mille naabruses paikneb oluline sõjaväebaas.

Ja mis muud ikka käivitajaks on, kui üks naise mõrv, mille tagamaad võivad ulatuda sõjaväeni. Aga tegelikult on selle pealtnäha lihtsa mõrva taga palju suurem ja sügavam masinavärk, millele Reacher korravalvajast eraisikuna lahenduse leiab.

Tundmatud paigad, imeilusad naispolitseinikud ja romantikaliin

Minu jaoks on äärmiselt lummav, kui põnevaks Lee Child oma Jack Reacheri lugudega Ameerika \”kolkad\” teinud on. Oma American Dreami näen ennekõike põnevates turistikates suurlinnades, kuid lugedes Jack Reacheri raamatuid, olen rännanud läbi Ameerika põnevates väikelinnades. Jah, tegevust toimub peaaegu alati paigas, mida ehk tihti maakaarditel ei eksisteeri.

Tihti keerleb lugu Ameerika sõjaväe ja muu bürokraatliku masinavärgi ümber ning peaaegu alati viib seiklus meid kiirtee äärsetesse motellidesse, outlander baaridesse ning tutvustab kohalike seadussesilmadega, kes pole teps mitte stereotüüpsed sõõrikuid söövad ülekaalulised korravalvurid, pigem lihases ja distsiplineeritud naisterahvad. Ma ootan alati ühe sellise mängutulekut, kuna siis hakkab rulluma ka minu jaoks alati oodatud kergelt romantiline tegevusliin.

Jah, ma saan suurepäraselt aru, mida kõik need naised Reacheris näevad. \”Afäär\” ise annab selge suunise, et midagi romantilist siit oodata võib – küll jääb igaühe otsustada, kas see esindab Reacheri tegevusliini või vihjet mõrvalahendusele.

Jack Reacheri raamatud kannavad endas alati ameerikalikku militaarsust. Ja rännakut. Natukene nagu USA Nipernaadi.

Jack Reacheri \”Afäär\” on nauditav. Hea. Piisavalt romantiline. Äkiliselt ootamatu

Soovitan raamatut kõigile vanadele Jack Reacheri sõpradele. Kui Lee Childi tuntuim tegelaskuju Sulle veel tuttav pole, siis on ka kõik hästi – ideaalne võimalus omale temast pilt kujundada. \”Afääri\” lugemise ajaks loobusin teistest pooleliolevatest raamatutest .

Leidsin raamatust enda jaoks põneva ja hariva müstikasuuna lahendamata mõrvade näol, nautisin väga romantilist liini ja leidsin enda peas mitmeid kahtlusaluseid. Kuidas lugu tegelikult lõppes, loe raamatust. Minu jaoks on Jack Reacher kahtlemata üks põnevamaid \”tõsielulisi\” raamatutegelasi. \”Afäär\” ei olnud kindlasti saaga parim raamat, kuid absoluutselt väga hea lugemine. Sel korral haarasin raamatu raamatukogust, kuid näen Lee Chilci klassikuid ka oma raamaturiiulis kindlasti.

Sulle meeldivad krimkad? Oled lugenud Kepleri Peegelmeest? Ja kas teadsid, et ülemaailmasel bestselleril \”Kus Laulavad Langustid\” on ka päris põnev mõrvamüsteeriumi liin lisaks imeilusale kasvamise loole?

Loe veel:

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga