Keskööraamatukogu. Kas ma seda elu tahtsingi? Matt Haig.

Facebook
Twitter
LinkedIn

Olen tihti raamatupoes \”Keskööraamatukogu\” käes veeretanud, kuna mu sõbranna Maret (kes minuni ka \”Kus laulavad langustid\” tõi) sellest mingi hetk tagasi rääkis, positiivsel foonil. Kuid kuigi raamatukogu on raamatupoe kõrval üks minu lemmikpaiku igas linnas või suuremas kohas, jäi see lugemine minust ikka ja jälle alternatiivsete valikute kõrval poodi. Kord valisin selle asemel \”Pööningutoa\” ja siis tuli jälle \”Lõvitaltsutaja\” ja muu rootsi krimkaliin vahele…

… kuniks lõpuks \”Keskööraamatukogu\” siiski raamatukoguriiulil silma jäi ja kaasahaaramiseks SEE õige valik tundus. Kaanel jalutav kass (nimega Voltaire, nagu raamatust selgus) suundub koju ja mina suundusin koju, raamat kotis, ülima rahuloluga. Lõpuks!

Minu elu kahetsused

Olin umbes kolmandiku \”Keskööraamatukogust\” läbi lugenud, kui mu peas hakkas keerlema hulk erinevaid küsimusi. Tutvusin lähemalt raamatu autor Matt Hage\’ga. Põgus ülevaade pani minu jaoks tema profiili ja loo olemuse pusletükke paika – nimelt on mõnevõrra ebatavalise süžeega raamatu autor Matt läbi elanud tõsise depressiooni.

Ja just see tõsine haigus ning sellest paranemine on \”Keskööraamatukogu\” tõsisem kese. Kas autor ise on raamatu peategelase Nora Seedi karakteri stereotüüp ja räägib iseenda kogemusest elu ja surma piiril asuvas Keskööraamatukogus? Minul oli huvitav kogemus Noraga kaasas olla ning lisaks tema elu erinevatest võimalikest versioonidest osa saada.

\"Keskööraamatukogu

Käisime läbi suure tema elu ristteedest, mida varjutas kahetsuse vari. Jäin nende üle pingsalt juurdlema. Olen täna oma isiklikus elus just erinevate huvitavate otsuste sõlmpunktis ja mõtlen tihti, kas üks või teine valik tõi minuni õiged lahendused. VÕI oleksin pidanud muud moodi otsustama?

Keskööraamatukogus on aukohal kahetsuste raamat – kõik lood, kust on midagi kahetseda.

Nora kahetsuste raamat oli kirju, tihe ja täis seiklusi, millest ma ise olen unistanud. Meil kõigil on oma lugu ja kahetsused ja kuna mulle endal hetkel samuti elulised muudatused toimumas, kõlab \”mis siis kui\” minu peas tihti. \”Mis siis, kui ma poleks seda valikut teinud… aga oleksin teinud tolle? Mis siis kui ma poleks eelmiselt töölt lahkunud, aga oleks siiski kolinud?

Vahel on keeruline võtta mistahes otsus vastu teadmisega, et see on minu parim otsus tänaste teadmiste juures. Tundsin Nora valu ja elasin tema kahetsustele kaasa… kuniks.

Lõpmatu hulk unistuste elusid

\”Keskööraamatukogu\” tutvustas Norale ja mulle lugejana tema elu erinevaid versioone kuskil paralleeluniversumis, kuskil teises elus. Huvitav on järgida tema mõtteid ja tundeid olles maailmakuulus staar, elada Austraalias, võidelda jääkarudega kaugel Arktikas ning öeldes \”jah\” kena kuti kohvilekutsele.

Lugesin ja kujutasin ennast Nora kingadesse Mõtlesin, mis tunne oleks mul endal olla kuulus staar või olümpiavõitja ja kas mulle see elu meeldiks? Eks on ikka mõeldud, et mis siis kui oleks lapsena muusikakooli läinud või blogimisega noorest peast jätkanud.

Kuigi tegemist ei olnud minu isikliku surma ja elu vahelise raamatukoguga, tundsin ennast samuti nii mitmes erinevas olukorras ehedana. Ma oleks võind – ehk isegi võin- mõnes teises reaalsuses täpselt samas olukorras olla – valida kahetsuste vahel.

Kas tõesti unistame tänases ja praeguses reaalsuses alati sellest alternatiivsest valikust, mis oleks võinud olla. Nii mõnigi valik tundub väga ühepoolselt vaadatuna ideaalne, kuid ei mõtle iialgi, et näeme sellest vaid seda n.ö ühte tahku. Seda, mis paistab välja glamuurne, tore ja igast küljest perfektne.

Mis siis, kui kõik on hästi?

Raamat on ühest küljest äärmiselt lihtsakoeline – katsetad läbi elusid, millest oled unistanud ja teelahkmeid, mille valikute kohta oled mõelnud \”mis oleks kui\”. Teisalt on see kõik äärmiselt mõtlemapanev: kas me päriselt ihkame teistsugust elu ja missugused valikud on neid tundeid tekitanud.

Ja mis siis, kui me pidevalt elame kahetsuse hetkedes, mis sosistavad meile kõrva, et teine valik oleks olnud parem. Vähemasti me vahel tajume nii. Aga kas peaks jääma endale kindlaks, et just tehtud valik on selles hetkes kõige sobilikum? Soovitan kindlasti Nora mõttekäikudele ja tema erinevatele eludele kaasa elada ning uudistada, kus ta lõpuks maabub.

PS: natukene samu mõtisklusi pidas ka Rosa Väikse Nurgapoe saagas.

7/10

Loe veel:

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga