Ma olin unustanud, mis oli minu viimane eesti kirjaniku loodud raamat, mida lugesin (ilmselt oli see Susan Luitsalu \”Minu Dubai\”) ega oma viimast loetud nn noortekat (milleks ilmselt oli \”Ime\” R.J Palacio poolt.. või hoopis Meyeri \”Keskööpäike\” vampiirimaailmast).
Nüüd on mul uus benchmark olemas – Marilyn Jurmani noorteromaani \”Mul hakkasid päevad\” näol. Raamatu tee minuni oli mõnevõrra saatuslik ja inspireeriv, et oma mõtteid siin lehel edasii avaldada. Aitäh Sulle, Marilyn!
Proloog: Olen täna 32 aastane neiu – ilmselt sihtrühma vanusest natukene väljas. Ometi nautisin seda suure algustähega Noortekat mitmel erineval põhjusel, toon välja 3 peamist:
#1 Oma nooruspõlve äratundmisrõõm – need esimesed armumised… ja päevad… ja ööd.
Marilyni raamat on oma stililt üsna otsekohene – seda juba pealkirjas – Mul hakkasid päevad! Alustasingi lugemist mõneti veidra emotsiooniga, sest paratamatult meenus ka enda esimene kord samal teemal… \”punaste roosidega tädi\”, kes külla tuli. Ja nagu omi mälestust meenutades… umbes samamoodi algas ka see raamat ise.
Lugedes võib isegi sõna otseses mõttes tunda, kuidas see päev umbes 20 aastat tagasi möödus ning peategelase Sassiga (kes on tegelikult tüdruk Susanna Maria) tekib kohene emotsionaalne side. Selline katkematu girl-power ja tunnen leht lehe haaval, et elan tema tegemistele kaasa. Avastan siin-seal lugedes ennast ja oma toonaseid emotsioone ning mõtteid. Ei, meie lugu ei olnud täpselt sama, kuid sellegipoolest oli samastuda äärmiselt lihtne Sassi lugu oleks võinud olla vabalt minu lugu, mille detailid nii täpselt ei meenu!
Oh, kuidas toona keerles kõik selle ümber, et jumala eest kellelegi teisele veider või kummaline ei tunduks. Põhikool ei olnud mulle lihtne ja seega tulid meelde need \”endised\” ajad, kuhu oli omamoodi täitsa kummaline tagasi minna. Mida leht edasi seda hirmutavam ka… sest just nooruses on palju hetki, mida heldimusega mäletada, kuid palju teadmatust, mis toona maailma lõpuna tundus ning mis mind tänaseks minaks vormis.
Ka nüüd, paarkümmend aastat hiljem, on oma põhikooliaastaid äärmiselt kummaline meenutada. Mõneti nagu varasemate veidrate haavade lahtikiskumine, teisalt nende vaatamine ja tajumine, et just need on mulle tänast südikust pakkunud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Teatavasti!
#2 Uue aja \”Kuidas elad, Ann?\”
Kooliajal lugesin meeletult noorteromaane. Mäletan selgelt TERAVIKU sarja raamatuid (mida kindlasti raamatukogudest leiab) , aga ka Aidi Valliku \”Kuidas elad, Ann?\” – lugu, mis mulle väga meeldis ja mis alati Võsuga meenub. Kuidagi need kaks minu peas ühisosa loovad, kuigi täna paneb Võsu ehk isegi pigem 5Miinuse räpiriimid peas ketrama, sest kogu Anni lugu mul otsast lõpuni meeles ei ole. Toona puudutas see mind aga väga!
Ja täna puudutas mind Marilyn Jurmani \”Mul hakkasid päevad\”. Näen üsna mitmeid teismeea läbi kogetud tegevusi hoopis teise pilguga- sel korral õnneks vanema ja targema kõrvaltvaatajana.
Ja nii kummaline: kui ma varasemalt noorteromaane lugedes samastusin, siis nüüd ma mõistsin. Mõistsin soovi (loe: vajadust) kõigile kuttidele meeldida, mõistsin tundeid, mis pendeldasid ühest äärmusest teise, mõistsin vajadust kuhugile kuuluda ja kellegi jaoks oluline olla.
Seda viimast vahel ka põhjusega, mis ehk polnud minu enda esimene valik vaid kellegi teise valik. Ilma minu otsuseta.
#3 Olulised mõtted ja noorteteemad seletatud läbi näidete
Raamatu lõpuks elasin kaasa nii Sassile kui kõigile tema noortele sõpradele. Läbi raamatu toimus mitmeid sündmusi. Lugemise alguses viidati, et päevad on täiskasvanuks saamise tunnus ja umbes nii läkski: vallandus tunnete ja juhtumiste voog, mis panin noortekamba silmitsi üsna mitmete katsumustega:
- esimene armumine koos esimese suudluse ja seksiga;
- segadused perekonnas, vaimne ja füüsiline vägivald;
- suhe õpetajaga;
- lesbisuhe;
- parim sõber või esimene armastus;
- petmine;
- vägistamine;
- selgus ja arusaam;
- oma väärtuse paikapanek.
Lugesin ja mõtlesin nii mõnigi kord, et \”vau\”. Tegelikult on see või too asi ühel või teisel kujul ka minu elus juhtunud. Iseasi, kas ma seda tol ajal mõistsin… või mil moel mõistsin.
Mida rohkem ma lugesin, seda enam ma meenutasin. Ja kõike mitte heaga – osaliselt valuga, osaliselt taipamisega ning osaliselt kummalise tundmusega. Õnneks oli ka helgeid hetki, mis heldima panid ja kuskil südamepõhjas kõk soojad tunded korraga äratasid.
Noorteraamat kõigile: noortele ja täiskasvanutele
Jah, lehed said kiirelt loetud ning lugu sai joone alla. Kui alguses ei saanud kuidagi kerima, siis lõpus mõtlesin, et huvitav, kas järg ka tuleb. Mis neist kõigist sai… ja tabasin ennast mõtlemast nii mõnelegi kunagisele klassi- ja koolikaaslasele, kelle täisnimegi täna ei mäleta… kuid kellega mingi mälestus seob.
Kelle vastu oli kerge crush, kes jällegi tekitas hirmu rohkem kui häid tundeid. Kes oli lihtsalt tore – mis neist kõigist saanud on?
\”Mul hakkasid päevad\” on noorteraamat kõigile – noortele, et nad tunneksid ära valed olukorrad ja oskaksid samastuda. Veidi vanematele, et mõelda tagasi oma nooruspõlve ja leida link tänasega… või oma noorema õe-tütrega. Jah, meie kõigi elus on olnud aeg, kus esimene armumine tundub joovastav ning esimene pettumine konkreetselt maailma lõpp. See, mida silmarõõm Sinust vahepeal arvab on olulisem kõigest muust.
#eionei omab suuremat tähendust, kui suvaline teemaviide – usun, et ka täiskasvanuna olles peame rinda pistma oma valikutega: vahel õiged, vahel valed ja vahel alternatiivsed. \”Ei\” ütlemine on oluline igas vanuses – elu, töö ja suhted peaksid tulema läbi kerguse ja rõõmu.
8/10
Osa katsumusi ja lihtsa lugemise leida näiteks ka \”Väike Nurgapood\” sarjas.
