Nicola May
Lugesin mõni aeg \”Amazon TOP #1\” ja \”suurepärane lugemine\” õhtutusel ja survel raamatu \”Väike nurgapood\”, mille osas puudusid mul igasugused ootused. Liiatigi veel oli sõbranna öelnud, et seal ei toimunud mitte midagi ja tema jäi sõna otseses mõttes magama. Mina ei jäänud ja kuigi saan nõustuda, et raamat oli üsna sisutühi, jäid selle tegelased mulle hinge ning kogu sündmuspaik viis mind mõttereisile ilusatesse rannikulinnadesse. Lõpuks olin väga tänulik, et selline lihtne ja ilus raamat minu lugemislisti sattud. Panin oma mõtted Väiksest Nurgapoest ka kirja.
Nurgapoe tegelastega taaskohtumine
Väike nurgapood- taaskohtumine Cockleberry Bay tegelastega
Kui ma nägin, et \”Väiksele Nurgapoele\” on ka järg, sattusin kohe elevusse ja mõtlesin, et kuhu see lugu veel edasi minna saab. Kuigi nägin raamatuid ka poelettidel, otsustasin ka sel korral raamatukogu kasuks ja lisasin ennast raamatu järjekorda, ootasin seda ca kuu – õnneks olin vahepeal vampiiride, Edward Culleni ja Keskööpäikese ja Mihkel Raua \”Võtku homme mind või saatan\” raamatutega hõivatud ja teadsin, et Cockleberry Bay reis on mind juba õige pea ootamas.
Ja tõepoolest oli tore juba tuttavate tegeleastega taaskohtuda. Rosa (mis on minu arvates väga kena nimi) koos oma taks Kuumaga ja kogu väikse rannikuküla gäng. Võtsin raamatu tõeliselt hea emotsiooniga kätte ja tundsin ennast deja-vu\’na olukorras, kuidas väiksena vaatasin sarja \”Kodus ja Võõrsil\”, mis ehk tänaseni Kanal 2 ekraaniaega väisab. Nimelt oli tegemist sarjaga, kus suurt midagi ei toimunud – ekraanil kajastasin näitlejad sisuliselt tavaelu. Ometi saatis sarja meeletu edu ning seda vaatas nii laps-mina, teismeline mina, minu vanemad kui vanavanemad. Kõik leidsid oma lemmiktegelased, kes esimese armastuse kes ideaalse peremudeli, kes vapustavad Austraalia ja Summer-Bay rannad.
Ainult sel korral olid minuga pisut teised tegelased ja hoopis Cockleberry Bay rannad. Sealsete elanike igapäevamured, aga ka -rõõmud saatsid mind raamatu esimesest lehest viimaseni välja. Siiras ülesehitus andis võimaluse nii kaasa elada kui kõiki emotsioone omal moel ise läbi elada. Tegelikult hoopis mõelda tagasi oma elule ja sarnastele olukordadele. Neid oli mitmeid. Raamatu tegi omapäraseks veel täitsa elulised ja loosse sobivad, kuid mittemidagiütlevad detailid – näiteks üks pärastlõuna, kus koer muuseas poepõrandale junne lasi ning see loo jaoks tegelikult vaid selle inimlikku poolt tutvustas.
Õppetunnid – südamlik ilukirjandus & eneseabiraamat
Mis mulle Nurgapoe teise raamatu puhul eriti meeldis olid reaalsed õppetunnid ja peategelase n.ö suureks saamine läbi oma enesehinnagu paranemise. Ja tõepoolest, olukorrad on elulised ning kuigi lihtsana kirjutatud, mõtlemapanevad ja reaalsed. Seda enam, et olin lugemise ajal ka ise keerulises olukorras. Teinekord ongi tarvis just lihtsalt ja selget sõnumit, mis aitab luua selgust.
Rosa läbiski oma abikaasa ja sõprade abil konkreetse kriisi, millest tuli välja läbi elu 7 õppetunni nii enesehinnagu, armukadeduse, emaduse kui armastuse õppetunni. Usun ise, et neid õppetunde vajab meist igaüks – või vähemalt meeldetuletust! Nii ilusaid kui valusaid hetki oli mitmeid ja pean tunnistama, et õppetundide osa oligi minu lemmik – mõnus lihtne ilukirjandus ja samal ajal sümpaatne ja selge eneseabi. Jah, armastus algab meist endast ja enne, kui saame arvmastada teisi, peame armastama iseennast!
Ranniku romantika
Jah! Ilmselgelt olen ma romantikausku ja kõik, kes seda samuti on, saavad sellest raamatust vähemalt ühe ilusa romantilise loo. Tegelikult päris mitu. Ja kuigi tunnen, et naudin täna linnamelu, olin ma lugedes peaaegu alati naeratamas ning nautimas sellise väikese rannikuküla-linnakese melu ja kujutasin ette, kuidas oma väikse kutsikaga seal alla randa kõnnin.
Ma armastan merd ja lainemüha, rannaliiva ja rannikuserva. Kujutasin endamisi ette kohta, \”kus taevas puudutab merd\” ning romantikat, mis rannikule sobib. Millegipärast käivad meri, abieluettepanekud ja kuuvalguse romantika kõik kambas. Kas mulle sestap meri meeldibki? Kindlasti on sel oma tähtsus.
Nautisin seda raamatu osa veel rohkem kui esimest ja kuigi sisu peaaegu, et puudus, on vahel ka lihtne lugemine silmiavav. Ja meeldiv. Kindlasti ei tasu sellest saagast oodata põhjalikke karakteriteehitust ja loo kulminatsioone, pigem tunda osakest ennast ära erinevas karakteris ja sellest õppida. Kõik õppetunnid ei ole aritmeerikast ja geromeeitriast läbi imbunud.
7/10
