Olen suur Mihkel Raua stiili ja olemuse austaja ja olin äärmiselt elevil, kui tuli välja, et Mihkel taas ühe raamatu kirjutanud. No ikka elevil – seda enam, et seekord on teema ka väga mind ennast puudutav, suhtenõu vajab ju igaüks. Head nõuanded ei jookse mööda külgi alla ka aastaid õnnelikult koos olevale paarile. Ega ka armsamatele, kes IG kontodel alati õnnelikud välja näevad.
Mina isiklikult ei kuulu kummassegi kategooriasse ja \”Mehed on Marsilt, naised Veenuselt\” on tegelikult üks minu uskumusi, mis mu 31 eluaastaga on tekkinud. Igatahes, kui raamat välja tuli, ei jõudnud ära oodata, et Apollosse tormata ning asusin \”Võtku homme mind või saatan\” raamatut sisuliselt kassajärjekorras lugema. Algus oli paljutõotav.
Aus, veelkord aus ja otsekohene – nagu Mihkel Raud ikka
Eelkõige ongi Mihkel Raud mulle sümpaatne oma väga otsekohase stiili poolest – seda nii telesaate juhina, sisuartiklite kirjutajana kui kirjanikuna. Tal lihtsalt on väga konkreetne oma stiil ja see on suurepärane. Ja ka \”Võtku homme mind või saatan\” oli konkreetselt sama mustrit jälgiv. Mihkel pühendab iga lugeja väga ausalt oma armusuhete keerisesse, räägib ausalt olukordadest, kus ta on oma kaaslasi ülekohtuselt ja halvasti kohelnud ning keelitab lugejat oma vigadesse mitte astuma. On ilmselge, et oma vead teeb igaüks ise, kuid Mihkel teeb väga ilmekaid, ausalt ja sõna otseses mõttes alasti tõsielulisi näiteid tuues siiras, aus ja ennastsalgav. See on uskumatult paljastav – arvestades, et tegemist on avaliku elu tegeleasega.
Kuna olen varasemalt lugenud kõiki Mihkli raamatuid, oli tema ausus ja ka sõnakasutus mulle tuttav ja temalik. Kui Sa aga pole mitte iialgi varem ühtegi härra Raua raamatuid lugenud, võib Sind tema sõnakasutus ja ausus pisut ehmatada. Ei peaks – Sa peaksidki võtma selle raamatu ja olema tänulik iga ausa tõsielulise jutustuse eest. EHK see tõesti päästab Sind mõnest ämbrist, mida autor väga ilmekalt kirjeldab. Vähemalt võiks.
\”Võtku homme mind või saatan, täna sõpra vajan ma\”
Kuigi mina nimetasin Mihklit pigem kirjandusliku ja sõnasepa tiitlitega, on tegemist ka andeka ja teadliku muusikainimesega. Teadsin ma küll raamatule poodi järgi minnes ja esimest IG reklaami nähes, et \”võtku homme mind või saatan\” on ilmselgelt mingi tuntud laulu riimist. Äge riim! Olles kursis Raua rokilebusega ning vaadates otsa raamatukaanele, kus eriti karmi näoga Mihkel Raud skull– tatoveeringuga musklit punnitab ja vihast rusikat näitab, olin veendunud, et laulujupp pärineb mõnest Singer Vingeri repertuaari laulust… või noh, mõnest Eesti ajaloo rokiloost. Iga kord, kui ma raamatu kätte võtsin, proovisin oma peas seda viisijuppi saada ja vahel nagu täitsa õnnestus…
… aga pisut paremini õnnestus mul täpselt tuvastada teisi laule, mida Mihkel läbi raamatu väga õigetesse kohtadesse sisse susab. Kord väga romantilisi ballaade, teinekord korralikke rokiriime. Minu jaoks oli neil alati oma koht ja need sidusid pooliku mõtte kokku, vahel jäin ma isegi laulu oma mõttes ümisema.
Suur aga oli minu üllatus, kui \”Võtku homme mind või saatan\” hoopis ideaalsest ballaadist \”Aita mööda saata öö\” pärineb. See teadmine pärinebki hetkest, kui seda lauluriimi Guugli robotitele ette söötsin, et lõpuks aru saada, missugune laul seda raamatut siis niivõrd inspireerib. Seda näinud, naersin omaette ning sain aru, kui irooniline raamatu kaanefoto on. Mul endal jäi oma rumaluse peale kohe kummitama \”Mõistus on kadunud\”, mis kuulub minu lapsepõlve Smilersi repertuaari – tegelikult olin mõttes alustamas lauset \”Mõistus ei ole oma teha\”… kui viisijupp võttis üle. Hea laul, kuula kindlasti ka!
Praktiline suhtenõu – kogemuste ja ekspertide abil!
Lõppkokkuvõttes oli raamat siiski esimesest (ja väga intrigeerivast) lehest puhas suhte- ja armunõu. Võtsin kaasa üsna mitu mõtet, millest realistlikum ja elutervem on, et tülisid on kõigil. Ka neil, kes üle päeva perfektseid Instagramipilte postitavad. Ka neil, kes näevad alati koos olles ülemäära armunud ja tunduvad justkui \”videviku\” Bella & Edward. Ka kõrvalkorteri naabritel. Ka headel sõpradel. Ka aastetepikkuse abielu järel.
Ja see on okei! Tähtis on kaine mõistuse säilitamine, tülide põhjuslikkusest arusaamine ja üksteisele füüsilise hingamisruumi andmine. Armastus käib tsüklites ja vahepeal tuleb ennast egoseisust välja võtta ning ka teisele poolele mõelda. Ning asjaolule kas ja kuidas me üksteist täiendame. Mihkel toob neis küsimustes üsna mitmeid näiteid, aga ka kuulsate suhteekspertide ja armupsühholoogide väljavaateid ja teooriaid. Kuna mina isiklikult väga palju armastuse raamatuid lugenud ei olnud, oli enamik sellest jutust minu jaoks uus. Ja huvitav. Aga ka mõtlemapanev.
Põhiliselt põhjusel, et olen ka ise täna suhtes 🙂
Tänud Sulle Mihkel, järjekordselt tõestamas, et Sa oled üks Eesti parimaid kirjanikke. See ei ole minu lemmikraamat Sinult, kuid äärmiselt aus, robustne kui õpetlik lugemine.
